[VOT] Vadja keele sõnaraamat

buju Lu J, g bujuu Lu J poi; võrgumärk | vn буй
J ujub niku buju vee pääll ujub nagu poi vee peal
Lu bujud õllaa, kuza tuli põlõb joomie pääl, bujud, neis põlõvat tulõᴅ poid on, kus tuli põleb madalikel, poid, neis põlevad tuled
Lu baakanad õllaa suurõpat ku bujuᴅ (tule)paagid on suuremad kui poid
Lu buju mörnääʙ (kell)poi undab
Lu kello-buju, ku tomakk onõ, sis tämä tääʙ kellpoi, kui (merel) on udu, siis ta annab märku (= annab teada)
Lu aŋkkur ku lassaa põhjaa, sis pannaa lappaa heeno rossi, rosii õttsaa pannaa puutükkü, sitä kutsutaa buju kui ankur lastakse põhja, siis pannakse laba külge peen tross, trossi otsa pannakse puutükk, seda kutsutakse (ankru)poiks
J kui pannaa võrkod vettee, sis pannaa buju päälee kui pannakse võrgud vette, siis pannakse võrgumärk peale.
Vt. ka aŋkkuribuju, kello-buju, tulibuju

kaazna M Lu Li J (K) kaaznõ ~ kaazn J kaasna J-Must., g kaaznaa K M Lu Li J
1. (peidetud) varandus, aare, raha | vn клад, сокровище, добро
M ko näed ööllä tuli põlõp kuza, siεl butto on kaazna pantu kui näed, (et) öösi põleb kuskil tuli, sinna on nagu aare peidetud (pandud)
Lu miä menin tšüntämää tarraa i leüzin kaaznaa ma läksin aeda kündma ja leidsin (peidetud) varanduse
J med́d́ee põltoilt om mõnt kõrta levvettu kaazn (rootsii rahaᴅ) meie põldudelt on mitu korda leitud aare (rootsi rahad)
J od́d́õb õmas kaaznaa kattilõz maannall hoiab oma raha katlas põranda all
Li rahaa kaazna peidetud raha
2. (riigi)kassa, -raha | vn (государственная) казна
J riikii kaaznõz om paĺĺo kultaa riigikassas on palju kulda
Lu riikii kaazna riigikassa, -raha

kipuna Lu J-Must. Ku kipun J-Tsv., g kipunaa Lu J säde | vn искра
Lu kuusi ja aapa alko, ku põlõvaᴅ, siz antõvat paĺĺo kipunaa kuuse- ja haavahalg, kui (need) põlevad, siis annavad palju sädemeid
Lu nii kõvassi sattu, jot tulõd i kipunat tultii silmissä nii kõvasti sattus (pihta), et tuled ja sädemed lõid (tulid) silmist
Lu ku lakotaŋ kattia pimmiäᴢ, katiss nõissaa tulõmaa kipunaᴅ kui silitan kassi pimedas, siis hakkavad kassi karvadest (kassist) tulema sädemed
Lu lüütii tulta, taglõ võtti kipunaa löödi tuld, tael võttis sädet (= sädemest tuld)
J kipunõss koko tšülä põli sädemest põles kogu küla (maha)
Ku ittsiä hänt eb näü, kipunad vaa lennettäᴢ teda ennast (= kratti) ei ole näha, vaid sädemed lendavad
J kuza tuli, siäll kipunõᴅ vs kus tuli, seal sädemed (= kus suitsu, seal tuld)
Lu se om pagan niku kipuna see on tige nagu (tule)säde
J tulõ kipunõᴅ tulesädemed
J ravva kipunõᴅ rauasädemed

kuza Kett. Set. K R U L P M Kõ S V Lu Li Ra J I Ku kusa R-Lön. kus Lu-Len. kuss R-Eur. kuus Kr Ку́за Pal₂ K-reg₂
1. kus? | vn где?; M kuza siε õliᴅ kus sa olid?; Li kuza minu atškaᴅ kus mu prillid (on)? K tiirul liirul linnukkõinõ, kuza sinuu pezükkõinõ rl. liiri, lõõri, linnuke, kus (on) sinu pesake?
M kus paikkaa se tuli õli kus kohas see tuli oli?
2. adv kus | vn где
I miä en tääk kuza tämä eläʙ ma ei tea, kus ta elab
Lu kuza õli puukki, se kõhta paizõttu kus oli puuk (end naha sisse imenud), see koht paistetas (üles)
K kuza makas, sinne kooli kus lamas, sinna suri
M on mokoma apaja, kuza joottaass opõzia on niisugune (umbekasvanud) oja, kus joodetakse hobuseid
S a kuz õli itkua aga kus oli nuttu!
M a nüt kõikk õllas tüöl, kummad õllas kuza aga nüüd on kõik tööl, kes kus on
Lu vätši on kummat kuza rahvas on igal pool isesugune
U emmä tää kuza puola on me ei tea, kuspool on
3. kusagil, kuskil | vn где-нибудь, где-то
M tuli põlõp kuza tuli põleb kuskil
■
Lu kus itšä kusagil
J ladn, kuza ni buit jovvumm taas parvõõ hästi, kuskil saame jälle kokku.
Vt. ka kojo-kuza
Vt. ka kualla, kussa², kuzaiᴅ, kuzaleeʙ, kuzanibut́

lekko R-Reg. Lu Ra J, g lekoo Lu Ra J = laikka
Lu lekko lekotõb ahjoz leek loidab ahjus
J kuza tuli, siäll lekko vs kus (on) tuli, seal (ka) leek
Lu ain savvu tuli, i perrää viskaz lekoo vällää aina tuli suitsu, ja pärast viskas leegi välja
Ra lasuᴅ nõistii põlõmaa suurõlla lekolla laastud hakkasid suure leegiga põlema
J kui va kipum puutub õlkikatolõ, nii katto läheb lekolõ kui vaid säde satub õlgkatusele, siis läheb katus põlema (leegitsema)
Lu para lenneʙ, lenti, tuli lekko takanõ kratt lendab, lendas, tuleleek taga
Lu tulõõ lekko ~ J tulõ lekko ~ tuli lekko tuleleek
■
J niku suõll lekot silmiiᴢ silmad leegitsevad nagu hundil

tõrvaahjo Lu tõrvaahi | vn смолокурня, смоловарня
ahjo õli mokoma, maa pääl, kassee pantii, laottii tõrvaalkoo, kase uhs pantii tšiini, alta lämmitettii, lekko tšäi ümperii, kuza on tõrvapuuᴅ, a siittä ahjossa õli lastu, .. mahhaa õli tehtü auta, trubbaa müü tuli tõrva astjaa ahi oli niisugune, maa peal, sellesse pandi, laoti tõrvahalud, see uks pandi kinni, alt köeti, tuli (leek) käis ümber, kus on tõrvapuud, aga sellest ahjust oli lastud (tõrva joosta), .. maasse (ahju alla) oli tehtud auk (püti jaoks), mööda toru tuli tõrv pütti.
Vt. ka tõrvauta